1/10/2010

Heihopsti Muffinid!

Täna lahkusin ma kodust siis kui Marie veel magas. Uuesti nägin ma teda siis, kui olin pärast täispikka koolipäeva tagasi koju jõudnud ja leidsin ta raamatut lugemas. Harry Potter ja fööniksi ordu, kui ma ei eksi. Ma isegi ei suuda ette kujutada mitmes kord tal seda lugeda on, aga kui talle meeldib see, siis meeldiku aga edasi.

Ema rääkis mulle, kuidas Marie oli hommikul nõudnud toormaasikamoosi, mis külmkapis talve ootas. Pika veenmise peale nõustus ta siiski proovima ka ploomimoosi, kuid sellegipoolest tahtis ta lõpuks ikkagi maasikamoosi.

Täna toimus ka muusikakooli avaaktus, kuhu me perega läksime. Marie vingus natuke ega tahtnud, aga lõpptulemusega jäi ta siiski rahule. Mis talle aga ei meeldinud, oli see, et direktor oli lasknud Väikeste Viiuldajate grupi liikmete solfedžo tunde ümber tõsta, mistõttu ta pidi õpetajat vahetama ning lahkuma klassist, kus ta enamusi inimesi teadis.

Õhtul jagasime me Mariega arvutiaega, ent nii pea kui tema aeg oli lõpukorrale jõudmas ja ta pidi minema auru tegema, siis tõusis kisa, et miks tema peab kõike seda tegema ja mina mitte midagi. Pärast selgitamist, (mida talle tegelikult vaja ei olnudki,) rahunes ta ja tegi, mis kästud.

Enne magamaminekut, see tähendab praegu, kui ma seda blogi kirjutan, nõudis ta endale helbeid ja piima, mis on lahutamatu osa tema päevast. Koos toiduga, mille isa talle valmis paneb, tõstetakse kaa purk Kreon'iga. Muidu ta lihtsalt unustab selle!

Kalli,
SugarPingu =)

Algus.

Heihopsti, Muffinid!

Niisiis võite näha, et olen alustanud uue blogiga. Kuid see blogi ei ole minust. Või noh, tegelikult isegi ehk on. See on minust vaatlejana. Peamiselt keerleb blogi sisu ikkagi minu väikeõe ümber. Ta põeb haigust nimega tsüstiline fibroos ning ilmselt seda tuleb ka siin blogis päris palju ette.

Täna oli mul koolis aktus. Marie oli muidugi samuti seal, vaatamas, kuidas me Brackmani pargis seisame, küünlad käes ja kuulame seda tõsist juttu, mis direktor ja teised meile räägivad. Marie üritas samuti Sütevakasse saada, kuid ei saanud kahjuks sisse. Sellegipoolest oli ta rõõmsalt seal ja jälgis meid. Pärast seda läksime koju, kus ema hakkas süüa tegema. Marie näksis niisama, ta ei tahtnud karaskit, kuid nõustus sööma ühe tüki, kui avastas, et kausist kurkidest jääb talle väheks. Ilmselt oleks ta unustanud Kreon'i võtta, kuid talle tuletati seda meelde, mis peale ta ärritus ja ütles, et ta just tahtis ise seda võtta.

Pärast seda pole midagi erilist juhtunud.
Kirjutan homme. Või mõni teine päev. See oligi peamiselt sissejuhatuseks :)

Kallistused,
SugarPingu ehk Tiina :)